Kuu aega hiljem on paras aeg võtta kokku oma 8 päeva hääletamist. Vahepeal olen kuulnud ilusaid lugusid kuidas saada tallinnas saksamaale 24tunniga ja muud vinget. Aga ma arvan, et esimeseks korraks oli see väga hea algus.
Hääletamise 1. päev
Lahkusin hostelist ennelõunal. Ateenast, nagu ka teistest suurlinnadest välja hääletamiselt on keeruline leida hea spot. Enamus autosid sõidavad ainult äärelinnadesse ja ei vaevu sind peale võtma. Kuna ma polnud varem eriti palju hääletanud, täpsemalt piirdus mu kogemus ühe otsaga Pärnusse ja mõne lühikese otsaga Tallinna ümbrusest pohmaspeaga Tallinnasse, siis ma ei osanud esialgu arvata kas mul on hea koht hääletamiseks ja kaua on normaalne ühe koha peal seista. Hiljem tegin endale tunniaja reegli, et kui tunniga on seis lootusetu, siis on koht vale. Ma otsustasin et ei looda ainult rekkatele vaid sõidan edasi iga autoga nii palju kui võimalik. Seega esimese kolme autoga jõudsin edasi võibolla vaid 30kilomeetrit ja tundus et kreekast läbisaamine on lootusetu. Kolmas auto pani mu maha ühe kiirtee tollipunktis, mis oli küll suletud nii et autod seal ei peatunud, kuid hoogu võtsid vähemaks küll. Viimaks õhtu hämardudes mul joppas ja peatus üks rekka kes küll peatus et kontrollida oma laadungit aga ilma pikema jututa mu siiski peale võttis. Rekkajuht oli vanem härra, kes võis suhelda kreeka või vene keeles. Valisin vene keele, osav ma ei ole aga kust-tulen-kuhu-lähen-jutu sain räägitud. Rekka viskas mu umbes 400kilti edasi Katerini ühte tanklasse. Äärmiselt hea koht öö veetmiseks. Tasuta wifi, 24h söök, dushi võimalus ja lubatakse magada restorani diivanitel.
2. päev
Alustasin väga valesti. Kuna see oli rekkate peatumiskoht siis esialgu mõtlesin et passin ainult rekkaid. Ootamine võib olla pikem, aga samamoodi ka läbitavad vahemaad. Taktika oli väga vale, sest pühapäeviti enamus rekkaid seal piirkonnas seisis ja need vähesed kellega rääkisin mind peale ei tahtnud võtta. Poole päeva möödudes, muutsin taktikat ja läksin 200 meetrit edasi sõiduautosid püüdma. Suhteliselt kiiresti võttis mind peale üks ment kes oli oma naisel külas. Rääkis kuidas palka on kärbitud ja kui ennem sai hakkama nii, et ainult tema töötas, siis nüüd on raske ka kahekesi töötades. Igatahes ta viis mu järgmise suure linna, Thessaloniki piirimaile. Ilm oli palav, kuid tundus et linna jõudmiseks pean veel umbes 5 kilomeetrit jalutama. Eespool paistis üks seisev auto, ühtki inimest ei paistnud. Jalutan siis seal teeservas, ükshetk vaatan ettepoole ja mingi mees kõnnib minuga samas suunas autopoole. Mõtlesin, et võib olla jäi eelnevalt lihtsalt kahe silma vahele. Selle üle juureldes vaatan taaskord, et kaugel see auto veel on ja näen et minuga samas suunas auto poole liigub mingi uus mees ja eelmist enam ei paista kuskilt. Jõudsin juba juurelda teemal päikesepiste ja hallukad aga üsna ruttu selgus, et nad tulevad maantee äärsest kraavist kalalt. Ainukene suheldav keel oli küll kreeka keel aga nad olid nõus mu viima linna bussijaama. Sealt edasi sõitsin bussiga teisele poole äärelinna, et jätkata oma teekonda bulgaaria suunal. Sattusin enda arvates kehva kohapeale. See oli kõrval maantee kiirteele, aga sealne liiklus oli niivõrd hõre, et samalajal otsisin ka katusealust ööbimiseks. Viimaks peatusid 2 naist kes mu enne pimenemist ja ränka vihmasadu lähimasse bensukasse ära viskasid. Tundus, et sealt edasi ei saa ja läksin bensukasse öömaja võimalusi uurima. Selgus et bensukas suletakse kohe ja et muud kohta magamiseks ei ole kui bensuka ees trepil. Vihma sadas ladinal ja vähemalt oli katus peakohal. Bensukamüüja oli muidu väga uudishimulik ja sõbralik, kuid ta piirdus vaid kreeka keelega. Abiks tulid kaardid, paber ja pastakas. Ta andis mulle veel 2 pooleliitrist vett, õuna, saia ja korraliku kamaka halvaad. Hiljem kui ta poeg talle järgi tuli siis tõi ta mulle veel ühe poolese coca ja sellise vorstisaia et hambaid ära ei lööks.
Hääletamise 1. päev
Lahkusin hostelist ennelõunal. Ateenast, nagu ka teistest suurlinnadest välja hääletamiselt on keeruline leida hea spot. Enamus autosid sõidavad ainult äärelinnadesse ja ei vaevu sind peale võtma. Kuna ma polnud varem eriti palju hääletanud, täpsemalt piirdus mu kogemus ühe otsaga Pärnusse ja mõne lühikese otsaga Tallinna ümbrusest pohmaspeaga Tallinnasse, siis ma ei osanud esialgu arvata kas mul on hea koht hääletamiseks ja kaua on normaalne ühe koha peal seista. Hiljem tegin endale tunniaja reegli, et kui tunniga on seis lootusetu, siis on koht vale. Ma otsustasin et ei looda ainult rekkatele vaid sõidan edasi iga autoga nii palju kui võimalik. Seega esimese kolme autoga jõudsin edasi võibolla vaid 30kilomeetrit ja tundus et kreekast läbisaamine on lootusetu. Kolmas auto pani mu maha ühe kiirtee tollipunktis, mis oli küll suletud nii et autod seal ei peatunud, kuid hoogu võtsid vähemaks küll. Viimaks õhtu hämardudes mul joppas ja peatus üks rekka kes küll peatus et kontrollida oma laadungit aga ilma pikema jututa mu siiski peale võttis. Rekkajuht oli vanem härra, kes võis suhelda kreeka või vene keeles. Valisin vene keele, osav ma ei ole aga kust-tulen-kuhu-lähen-jutu sain räägitud. Rekka viskas mu umbes 400kilti edasi Katerini ühte tanklasse. Äärmiselt hea koht öö veetmiseks. Tasuta wifi, 24h söök, dushi võimalus ja lubatakse magada restorani diivanitel.
2. päev
Alustasin väga valesti. Kuna see oli rekkate peatumiskoht siis esialgu mõtlesin et passin ainult rekkaid. Ootamine võib olla pikem, aga samamoodi ka läbitavad vahemaad. Taktika oli väga vale, sest pühapäeviti enamus rekkaid seal piirkonnas seisis ja need vähesed kellega rääkisin mind peale ei tahtnud võtta. Poole päeva möödudes, muutsin taktikat ja läksin 200 meetrit edasi sõiduautosid püüdma. Suhteliselt kiiresti võttis mind peale üks ment kes oli oma naisel külas. Rääkis kuidas palka on kärbitud ja kui ennem sai hakkama nii, et ainult tema töötas, siis nüüd on raske ka kahekesi töötades. Igatahes ta viis mu järgmise suure linna, Thessaloniki piirimaile. Ilm oli palav, kuid tundus et linna jõudmiseks pean veel umbes 5 kilomeetrit jalutama. Eespool paistis üks seisev auto, ühtki inimest ei paistnud. Jalutan siis seal teeservas, ükshetk vaatan ettepoole ja mingi mees kõnnib minuga samas suunas autopoole. Mõtlesin, et võib olla jäi eelnevalt lihtsalt kahe silma vahele. Selle üle juureldes vaatan taaskord, et kaugel see auto veel on ja näen et minuga samas suunas auto poole liigub mingi uus mees ja eelmist enam ei paista kuskilt. Jõudsin juba juurelda teemal päikesepiste ja hallukad aga üsna ruttu selgus, et nad tulevad maantee äärsest kraavist kalalt. Ainukene suheldav keel oli küll kreeka keel aga nad olid nõus mu viima linna bussijaama. Sealt edasi sõitsin bussiga teisele poole äärelinna, et jätkata oma teekonda bulgaaria suunal. Sattusin enda arvates kehva kohapeale. See oli kõrval maantee kiirteele, aga sealne liiklus oli niivõrd hõre, et samalajal otsisin ka katusealust ööbimiseks. Viimaks peatusid 2 naist kes mu enne pimenemist ja ränka vihmasadu lähimasse bensukasse ära viskasid. Tundus, et sealt edasi ei saa ja läksin bensukasse öömaja võimalusi uurima. Selgus et bensukas suletakse kohe ja et muud kohta magamiseks ei ole kui bensuka ees trepil. Vihma sadas ladinal ja vähemalt oli katus peakohal. Bensukamüüja oli muidu väga uudishimulik ja sõbralik, kuid ta piirdus vaid kreeka keelega. Abiks tulid kaardid, paber ja pastakas. Ta andis mulle veel 2 pooleliitrist vett, õuna, saia ja korraliku kamaka halvaad. Hiljem kui ta poeg talle järgi tuli siis tõi ta mulle veel ühe poolese coca ja sellise vorstisaia et hambaid ära ei lööks.
